Tõmbame selle spordipeo nüüd käima! Viimasel nädalal on tervis enam-vähem korda saanud. Saldoks on kaks ligi kolmetunnist matka, 30 km suuska, sh suusahullude Maraton (beebidistants), ja üks ProRunneri ÜKE trenn. Lisaks paari huvitava tegelasega jutuajamine pikkade trennide teemal. Aga kõigest järgemööda.
Kusjuures lubasin endale, et jaanuaris tilkagi napsu ei võta. Mitte, et sellega suuri probleeme oleks, pean kerget dzintoonikut õigel ajal õiges kohas igati okiks, aga lihtsalt on kiire kuu nii treeningul, kodus kui ka töö juures. Ei ole lihtsalt aega endal ühtegi a la "sai vist üks dzintoonik eile liiga palju" hommikut lubada.
Nädala jooksul sai tulevase emmemmikaaslase Markoga tehtud kaks 3-tunnist matka. Üks neist Tartumaal Vooremäel ning teine Otepääl ja Pühajärve järvejääl. Vooremäel polnud mina varem käinud, aga pean tunnistama, et sealsel 8 km matkarajal on võimalik omajagu tõusumeetreid koguda.
Pühaka rannaäärematk
Otepääl Pühajärve järvejääl tegime matka järgides rannajoont nii täpselt kui vähegi võimalik. Tõusumeetreid null, aga see-eest oli järvejääl lund 15 cm, seega väga hea põlvetõste trenn, mis imiteeris soos treeningut ning kindlasti emmemmiks valmistumiseks igati bueno. Kusjuures rannaäärt matkides oli mul sportlikuks huviks ära mõõta ka Pühajärve rannajoone reaalne pikkus. Otepäällasena olen kursis, et ajalooürikutes on kirjas kalda pikkuseks 16,3 km, mille õigsuses olen kahelnud. Olen suusatanud järvejääl 12 km tiire, millest on välja jäänud mõned üksikud sopid, seega on põhjust kahtleval seisukohal olla. Niisiis GPS seade ütles täpselt 13 km. Usun, et selline +/- 200 meetrit on reaalne, seega üle 13,2 km ei saa kaldajoon kuidagi pikem olla. Aga ega ma nüüd ka mingi spets pole ehk oli metoodika teine või mõõdeti varasemalt joonlauaga... Igal juhul soovitan selline Pühaka matk ette võtta küll. Vaated on megad ning rannaääres on näha väga vingeid maju ja muid vidinaid... PS: Ettevaatlik tasub olla järve lõunapoolses otsas, sest sealt algab Väike-Emajõgi ning jääd, millel liikuda, pigem ei ole..
Pühajärve rannajoonematk järvejääl
Vat siuksed kujud Pühaka peidetud kohtades
Vaade Pühaka saartele
Suusahullude öömaraton
Päev enne Pühaka matka osalesin Tehvandil 4. Suusahullude öömaratonil. Küll kõlas ahvatlevalt läbida Tehvandi 3 km rohkete tõusude ja ka laskumistega!! rada 13 korda ja 40 km, aga jäin seekord ikkagi 7 ringi ja 21 km juurde. Kuna võistluse eel oli ka kiire tööpäev, siis viisin suusad Otepää Hawaii expressi määrimisse ning ütlesin, et pange midagi alla, et peaks ja libiseks. Maraton oli õhtul sellise -2 kraadi ja ideaalse talveilmaga. Tehvandi rajad olid 70 cm!!!!! lumekihi all - paistab, et mingeid riske MK etapi eel ei võeta ja tehakse kõik, et ka +20 ja paduvihmaga rada veebruari teise pooleni kestaks. :)
Enne starti sattusin juttu ajama ultramaratoonari Hannes Veidega. Kasutasin kohe võimaluse ära ning uurisin veidi, kuidas tema pikkadeks katsumusteks valmistub. Selgus, et treeningperioodil teeb 4-5 kuni 20 km trenni nädalas ning ühe pika 50-100 km kahe nädala jooksul. Hannes pidi pikki trenne tegema pigem üksi. Uurisin, et kuidas ta võitleb igavusega ja kuidas end pikkadel monotoonsetel treeningutel motiveerib. PS: Minu suurimaid muresid pikkadel treeningutel - hakkab megaigav. Rahva omakaitse saab läbi ja siis üritan igasugu mõtteid leida, et trenn tüütavaks ei muutuks. Hannes pidavat pidevalt mõtlema enda enesetundele ning treeningu ökonoomsusele. Lisaks peab oluliseks toitumist - seda õigel ajal ja koguses. Tunnistas, et tal on metsas joostes oma kiiks samuti - pidi oravaid lugema... Oluline pidi olema, et tuleb mõelda igas staadiumis positiivselt, et palju pole jäänud, ilm on ilus jne. Positiivne emotsioon pidavat andma jõudu rasketel hetkedel. Igatahes pean ka endale midagi sellist leidma, mis 2-3 h treeningutel aju erksana hoiab ning mõtlema positiivseid mõtteid. Seega Tehvandi 3 km ringi 7 korda nühkides üritasin mõelda positiivselt. Nautisin just tõuse, sest suusad olid nii hästi kinni määritud, et sain kuni lõpuni otse ülesse.. laskumistest parem ei räägi, või siiski.. tempo oli vähemalt ühtlane - nii tõusudel kui laskumistel keskmine kiirus peaaegu sama ;) Siin ma Hawaii määrdespetse ei süüdista, pigem seda, et taaskord astusin sama reha otsa ning hooaja alguses ei mõõtnud pidamisalasid üle. Olen aastaga 5 kg juurde võtnud ja loomulikult vajub suusk rohkem lohku.. seega vana pidamisala on ka uueks libisemisalaks.. aga see selleks. Parim oli ikkagi see, kui Andrus Veerpalu minu 7 ringi jooksul 4 või 5 korda must mööda sõitis. Seega minu 21 km läbimisel oli Andrus sõitnud juba ligi 36 km... Üritasin igal ringil vähemalt 10 meetrit hr Veerpaluga samas tempos püsida, kuid isegi 185ne pulss ja täiega paaristõuked ei andnud võimalust meetritki vanameistriga samas tempos mõõtu võtta. Veerpalu tempo oli üliökonoomne ja tundus, et ta lihtsalt rahulikult kulgeb, aga... Võrdluseks, et oli ainult üks suusataja - orienteeruja Sander Linnus - kes Veerpalu käest ringiga ei saanud (üks ring 3 km). Veerpalu võitis pika distantsi ehk 40 km ajaga 1 h 59 minutit (minu aeg 21 km 1:44). Usun, et Veerpalult oleks kõigil midagi õppida.
Maraton ise oli aga kenasti korraldatud nii nagu Suusahullude puhul ikka. Suureks kirsiks tordil olid aga finishis pakutud Nõo lihavürsti soojad grillvorstid... Pisiasjad loevad ikka nii palju!! Muidugi on ka Tehvandi spordikeskus ja sealsed rajad ikka tõeliselt head ning loodusse hästi sobitatud. Eks tugevaks sportlaseks just Tehvandi radadel kasvada ongi võimalik.
Suusahullude öömaraton 2017. Video:
Jooksvad ideed MM-iks
Emmemmiks olen võitluskaaslase Markoga teinud ühe google docs faili, kuhu kõik ideed kogume, mida enne emmemmi oluline varustuse ja muu ettevalmistuse osas oluline teha. Jagan seda faili tulevikus ka kõigi soovijatega, seniks aga täiendan seda pidevalt. Kusjuures lugesin just paari blogi Eesti tipprogainijate varasematest rogaini emmemmidest ja ee-emmidest ning paar mõtet, mis kõrva taha panin oli, et kaasa hunnik valuvaigistit ja hea vorm...
No comments:
Post a Comment