Juba tippvorm???

Intrigeeriv pealkiri, kas pole?! Tegelikult on sisu nukker. Õnnestus teist korda viimase kuu jooksul tõsiselt haigeks jääda. Seekord aga nii tõsiselt, et olin sunnitud lisaks püstijala kõikumisele ka paar päeva voodis veetma. Kõik algas kenasti. Eelmine nädal osalesin sõpruskonna poolt igal aastal korraldatavas nn suusalaagris Kuutsemäe kandis. Mõnus 20-pealine kamp, lauamängud, saun, külmatünn, tõuksimatk ja isegi teatav kogus lund ja rohkelt trenni. Kõik lõppes aga teisipäeval arstil käies, kus positiivse uudisena selgus, et varasem gripivorm on kenasti läbi põetud, kuid nüüd on uus ja ägedam gripivorm kallal. Enesetunne oli nii kehv, et isegi jalutuskäigud olid vastunäidustatud. Täna on juba peaaegu inimese tunne peal, kuid paistab, et ühtegi trenni enne järgmise nädala teist poolt teha ei kannata...

Hetkeks tippvorm?

Pean tunnistama, et enne tõsiselt haigeks jäämist tundsin end suusalaagri esimesel päeval üli-mega hästi. Päeval sai tehtud kerge jooksutiir ning õhtul korvpallitrenn, kus pulss pea kordagi viiendasse tsooni ei läinud. Tunne oli väga hea ja vaadanud varasemaid jaanuari treeningpäevikuid selgus, et nii palju treeningkilomeetreid polegi õnnestunud varem teha. Treeninglaagri õhtul sai endale paar õlut elukaaslasega erikokkuleppel lubatud (jaanuar - karskluskuu - sai selleks korraks läbi) ja juttu jätkus parimatega hommikutundideni.. Hommikul oli enesetunne kesine, arvasin, et kehvast unest. Sai tehtud laagritüüpidega meeleolukas Tehvandi 20 km, kus libisemine oli ulme ning max kiirus ühel laskumisel 56 km/h!! Peale trenni sai kaasa elatud Kristjan Ilvese võidule kontinentaalkarikaetapil kahevõistlusel. Tubli mees!! Päeva maiuspalaks oli õhtune 2-tunnine Tõukekelgu matk Pühajärvel, mille korraldas meie kahekümnesele pundile mu hea sõber Loodusturism OÜ rekreatsioonimees Imre Arro. Vahva oli see, et enda soome kelgule sai turvahälliga külge monteeritud ka pere seitsmekuune põnn, kes sulges silmad matka alguses ning avas alles siis, kui hakkasime teda peale matka autosse pakkima. Seega oli mees soome kelgul kaasa vuhisenud 8 km ja ligi 2 h ilma, et oleks piuksugi teinud. Milline esmane tõukekelgu kogemus põnnile eluks... Matk ise oli ka päris vahva. Külastasime üht Pühajärve saartest - Kloorstrisaart, kus võib leida palju vanu ja ürgseid puid. Üks neist näiteks 6-meetrise ümbermõõduga tamm. Lisaks oli jää peaaegu lumevaba ning kiirus tõuksidel mega mõnus... Hea lõdvestus päevasele 20 km Tehvandi tiirule. 

Tõukekelgu matk Pühajärvel Kloostrisaare külastusega. 

matka lõppedes avanes üks silm :)

Õhtul oli preemiaks saun ning külmatünn. Peale sauna oli enesetunne juba väga halb ning järgmisel hommikul selge, et laagri kolmas päev trenni teha ei kannata... Tagantjärele analüüsides oleksin pidanud end rohkem hoidma. Sellise sombuse nullkraadise ilma ja hea füüsilise vormi juures on haigused kerged tulema. Võib-olla polegi end mõistlik tulevikus jaanuariks vormi ajada?

Aga MM-ist ka

Suusalaagris oli kohal ka võib vist öelda rogaini MM-ide grand old man (mitte, et ta vana oleks) Neeme Loorits, kes kõiksugu rogainidel aastate jooksul kõrgeid kohti saavutanud on. Üritasin oma küsimustega siis kõvasti tarkust kõrvataha panna, mis ja kuidas ettevalmistuda. Neeme sõnutsi on ikkagi kõige olulisem hea planeering ning pidev liikumine (mis ei pea olema jooksmine). Hea planeeringuga on võimalik energiat säästa ning tõesti palju võita. Samuti tasub öötundidesse jätta lihtsamad punktid, et pimedas kobamist poleks. See info oli hea, sest kui rada hästi planeerida, siis ei pea ju väga hea füüsiline vorm olema, onju õigus? Okei..

Nüüd tõenäoliselt selline 10-päevane treeningpaus - vähemalt kehale. Samas saab sellel ajal tegeleda kaardilugemistreeninguga. Üks häid viise on kindlasti vaadata, kuidas profid orienteeruvad. Parimaid võimalusi pakuvad erinevate tarkade jutustused või videomaterjal. Üks hea koht, kust infot saab, on Eesti ühtede parimate orienteerujate perekond Sildade FB konto.

Varem sai räägitud ka, et kogume rogaini meeskonnakaaslase Markoga kokku ka kõik väärt info, mida tarkadelt saame, et ettevalmistus oleks parim. Jagame hea meelega ka teiste soovijatega väärt tabelit, mis täieneb. Lingi leiad siit!

PS: Kõik, kes tahavad rogaini MMi eel trenni teha, märkige kalendris ära 24.-25. juuni varahommik Otepääl! Lisainfo juba lähiajal! :) 

Tõmbame selle peo käima

Tõmbame selle spordipeo nüüd käima! Viimasel nädalal on tervis enam-vähem korda saanud. Saldoks on kaks ligi kolmetunnist matka, 30 km suuska, sh suusahullude Maraton (beebidistants), ja üks ProRunneri ÜKE trenn. Lisaks paari huvitava tegelasega jutuajamine pikkade trennide teemal. Aga kõigest järgemööda.

Kusjuures lubasin endale, et jaanuaris tilkagi napsu ei võta. Mitte, et sellega suuri probleeme oleks, pean kerget dzintoonikut õigel ajal õiges kohas igati okiks, aga lihtsalt on kiire kuu nii treeningul, kodus kui ka töö juures. Ei ole lihtsalt aega endal ühtegi a la "sai vist üks dzintoonik eile liiga palju" hommikut lubada. 

Nädala jooksul sai tulevase emmemmikaaslase Markoga tehtud kaks 3-tunnist matka. Üks neist Tartumaal Vooremäel ning teine Otepääl ja Pühajärve järvejääl. Vooremäel polnud mina varem käinud, aga pean tunnistama, et sealsel 8 km matkarajal on võimalik omajagu tõusumeetreid koguda. 

Pühaka rannaäärematk

Otepääl Pühajärve järvejääl tegime matka järgides rannajoont nii täpselt kui vähegi võimalik. Tõusumeetreid null, aga see-eest oli järvejääl lund 15 cm, seega väga hea põlvetõste trenn, mis imiteeris soos treeningut ning kindlasti emmemmiks valmistumiseks igati bueno. Kusjuures rannaäärt matkides oli mul sportlikuks huviks ära mõõta ka Pühajärve rannajoone reaalne pikkus. Otepäällasena olen kursis, et ajalooürikutes on kirjas kalda pikkuseks 16,3 km, mille õigsuses olen kahelnud. Olen suusatanud järvejääl 12 km tiire, millest on välja jäänud mõned üksikud sopid, seega on põhjust kahtleval seisukohal olla. Niisiis GPS seade ütles täpselt 13 km. Usun, et selline +/- 200 meetrit on reaalne, seega üle 13,2 km ei saa kaldajoon kuidagi pikem olla. Aga ega ma nüüd ka mingi spets pole ehk oli metoodika teine või mõõdeti varasemalt joonlauaga... Igal juhul soovitan selline Pühaka matk ette võtta küll. Vaated on megad ning rannaääres on näha väga vingeid maju ja muid vidinaid... PS: Ettevaatlik tasub olla järve lõunapoolses otsas, sest sealt algab Väike-Emajõgi ning jääd, millel liikuda, pigem ei ole..

Pühajärve rannajoonematk järvejääl

Vat siuksed kujud Pühaka peidetud kohtades

Vaade Pühaka saartele

Suusahullude öömaraton

Päev enne Pühaka matka osalesin Tehvandil 4. Suusahullude öömaratonil. Küll kõlas ahvatlevalt läbida Tehvandi 3 km rohkete tõusude ja ka laskumistega!! rada 13 korda ja 40 km, aga jäin seekord ikkagi 7 ringi ja 21 km juurde. Kuna võistluse eel oli ka kiire tööpäev, siis viisin suusad Otepää Hawaii expressi määrimisse ning ütlesin, et pange midagi alla, et peaks ja libiseks. Maraton oli õhtul sellise -2 kraadi ja ideaalse talveilmaga. Tehvandi rajad olid 70 cm!!!!! lumekihi all - paistab, et mingeid riske MK etapi eel ei võeta ja tehakse kõik, et ka +20 ja paduvihmaga rada veebruari teise pooleni kestaks. :) 

Enne starti sattusin juttu ajama ultramaratoonari Hannes Veidega. Kasutasin kohe võimaluse ära ning uurisin veidi, kuidas tema pikkadeks katsumusteks valmistub. Selgus, et treeningperioodil teeb 4-5 kuni 20 km trenni nädalas ning ühe pika 50-100 km kahe nädala jooksul. Hannes pidi pikki trenne tegema pigem üksi. Uurisin, et kuidas ta võitleb igavusega ja kuidas end pikkadel monotoonsetel treeningutel motiveerib. PS: Minu suurimaid muresid pikkadel treeningutel - hakkab megaigav. Rahva omakaitse saab läbi ja siis üritan igasugu mõtteid leida, et trenn tüütavaks ei muutuks. Hannes pidavat pidevalt mõtlema enda enesetundele ning treeningu ökonoomsusele. Lisaks peab oluliseks toitumist - seda õigel ajal ja koguses. Tunnistas, et tal on metsas joostes oma kiiks samuti - pidi oravaid lugema... Oluline pidi olema, et tuleb mõelda igas staadiumis positiivselt, et palju pole jäänud, ilm on ilus jne. Positiivne emotsioon pidavat andma jõudu rasketel hetkedel. Igatahes pean ka endale midagi sellist leidma, mis 2-3 h treeningutel aju erksana hoiab ning mõtlema positiivseid mõtteid. Seega Tehvandi 3 km ringi 7 korda nühkides üritasin mõelda positiivselt. Nautisin just tõuse, sest suusad olid nii hästi kinni määritud, et sain kuni lõpuni otse ülesse.. laskumistest parem ei räägi, või siiski.. tempo oli vähemalt ühtlane - nii tõusudel kui laskumistel keskmine kiirus peaaegu sama ;) Siin ma Hawaii määrdespetse ei süüdista, pigem seda, et taaskord astusin sama reha otsa ning hooaja alguses ei mõõtnud pidamisalasid üle. Olen aastaga 5 kg juurde võtnud ja loomulikult vajub suusk rohkem lohku.. seega vana pidamisala on ka uueks libisemisalaks.. aga see selleks. Parim oli ikkagi see, kui Andrus Veerpalu minu 7 ringi jooksul 4 või 5 korda must mööda sõitis. Seega minu 21 km läbimisel oli Andrus sõitnud juba ligi 36 km... Üritasin igal ringil vähemalt 10 meetrit hr Veerpaluga samas tempos püsida, kuid isegi 185ne pulss ja täiega paaristõuked ei andnud võimalust meetritki vanameistriga samas tempos mõõtu võtta. Veerpalu tempo oli üliökonoomne ja tundus, et ta lihtsalt rahulikult kulgeb, aga... Võrdluseks, et oli ainult üks suusataja - orienteeruja Sander Linnus - kes Veerpalu käest ringiga ei saanud (üks ring 3 km). Veerpalu võitis pika distantsi ehk 40 km ajaga 1 h 59 minutit (minu aeg 21 km 1:44). Usun, et Veerpalult oleks kõigil midagi õppida.

Maraton ise oli aga kenasti korraldatud nii nagu Suusahullude puhul ikka. Suureks kirsiks tordil olid aga finishis pakutud Nõo lihavürsti soojad grillvorstid... Pisiasjad loevad ikka nii palju!! Muidugi on ka Tehvandi spordikeskus ja sealsed rajad ikka tõeliselt head ning loodusse hästi sobitatud. Eks tugevaks sportlaseks just Tehvandi radadel kasvada ongi võimalik. 

Suusahullude maratoni tulemused.

Suusahullude öömaraton 2017. Video: Suusaklubi Sula MTÜ

Jooksvad ideed MM-iks

Emmemmiks olen võitluskaaslase Markoga teinud ühe google docs faili, kuhu kõik ideed kogume, mida enne emmemmi oluline varustuse ja muu ettevalmistuse osas oluline teha. Jagan seda faili tulevikus ka kõigi soovijatega, seniks aga täiendan seda pidevalt. Kusjuures lugesin just paari blogi Eesti tipprogainijate varasematest rogaini emmemmidest ja ee-emmidest ning paar mõtet, mis kõrva taha panin oli, et kaasa hunnik valuvaigistit ja hea vorm... 

Vaikus enne tormi?

Johhaidii, Eesti s*ta suusailma klassika - nii võiks kokku võtta viimase kuu ettevalmistusperioodi alguse. Ligi kolm nädalat kestnud gripilaine ei taha kuidagi kaduda - kogu esimese kuu (detsembri) treeningplaan oli tänu köhale, nohule, kurguvalule ja pidevale peavalule pea peale pööratud ning teinud olen vaid paar pikemat matka, paar lühemat jooksutrenni, mõne jõutrenni ja korvpallitrenni. Kui midagi positiivset detsembrist välja tuua, siis vast kõige olulisem - meie tiim Otepää RunningTour on kvalifitseerunud MM-ile! Seega enam tagasiteed ei ole...

Paistab, et tulemas on Eesti, Läti ja Venemaa maavõistlus... lisaks mõni soomlane ja ukrainlane ka sekka... (andmed 7.01.2017 http://wrc2017.rogaining.lv/).

Kuna treeningud on olnud viimasel kuul teisejärgulised (force majure, ma ütleks), siis on olnud aega mõelda, kuidas teha kõik selleks, et midagi emmemmil varustuse ja mentaalse poole taha ei jääks. Täna on selles osas oluliselt rohkem küsimusi kui vastuseid. Milline jalats valida? Kuidas jalgu enne 24 h jalatsis haudumist töödelda? Milline riietus valida, mitu kihti? Kui suur peaks olema varustuse kott? Kuidas toituda - kas tehistoit või rasvane võiku? Kuidas võistluskaaslasega 24 h vaimselt klappida? Kuidas vältida vigastusi? Kust leida piisava akuga GPS, et elu-võistluse ja katsumuse track salvestada? Millise tempoga alustada? jne jne. Küsimusi on väga palju ja eks üritame võistluskaaslasega jalgratast mitte leiutada ning konsulteerida tarkadega, millest ka blogisse kindlasti kirjutan.

Nagu ülal mainitud, on treeningud olnud viimase kuu jooksul pea olematud. Et end üldse kuidagi liigutada, oleme sõpradega teinud mõned matkad marsruutidel, mida varem pole läbinud. Mõlemad neist on olnud rogaini ettevalmistamiseks päris head teekonnad ja ehk kellelgi heaks mõtteks kaasa.

1. Otepää taliatraktsioonide matk marsruudil: Otepää kesklinn - Winterplace - (uuenenud) Linnamägi - Tehvandi - Väike-Munamägi - Tartu Maratoni rada - Pühajärve matkarada (sh remonditud Armuallika matkarada ja Kooliranna puhkekoht) - Pühajärve kergliiklustee ja tagasi Otepääle. Marsruudi pikkus 18 km, tõusumeetreid 400 ja aega kiirkõnniks orienteeruvalt 3 h. Igati hea aeroobne trenn pakkus kauneid vaateid ning ka laisale pulsile mõningaid kõrgemaid hetki - eriti just Linnamägi ja Väike-Munamägi. 

2. Elva Tervisespordikeskus - Kulbilohk - Tõravere - Vapramäe - Elva Tervisespordikeskus. Jõulu järel käisime pundiga Caspar Austa matkasarja ühel etapil. Endalegi üllatuseks avastasin vanast kodukandist uusi ja põnevaid paiku ning vahva metsateede võrgustiku. Matka pikkus oli 20 km, tõusumeetreid 160 m ja aega kulus veidi üle 3 h. Samuti väga soovitan, enamus rajast kulgeb mööda metsateid, mis pakuvad kauneid vaateid - Vapramägi, Tõravere observatoorium, Tõravere vesiveski, Vapramäe vesiveski jne. Ei puudu ka mõnusad tõusud, mis pulsi mugavustsoonist välja viivad. 

Mõlemad matkad möödusid seltskonnas, kes on samuti tulemas emmemmile. Seega lisaks treeningule on matkad head kohad, kus ideid jagada. Üks plaan, mis tekkis, oli 24. juunil 2017 korraldada Otepääl ise mitteametlik MM-i treening (mõtle, kui hea, ei pea jaanilõkkest üle hüppama ja nii mõnigi õlle jääb joomata :)). Treeningu pikkuseks võiks olla orienteeruvalt 14-16 h. Siis on võimalik võistlusvarustust testida ning treenida sarnasel maastikul nagu Lätis tulemas on. Hetkel on Valgamaa orienteerumisguru Voldemar Tasa nuputamas, kas Otepää ümbruses jagub kaarti või tuleb treening teha Arula kandis. Igal juhul hoian huvilisi kursis ning kindlasti saadan välja ka info, kui teema on täpsem. Ideaalis imiteerime kõike nii nagu emmemil olema peaks - kell 12:00 oleks start, enne seda kaart planeerimiseks ja kindlasti sisse ka öine osa, et väsimust ja pealampe testida. Finish selline 2:00-4:00 varahommikul. 

Nüüd aga hakkab tervis korda saama ning loodetavasti saab tõsisemalt treenima hakata nii nagu algne plaan oli: 4-5 trenni nädalas. Üks jooksutehnika trenn, üks-kaks keskmist jooksu 10-20 km, üks pikem matk 3-5 h ja üks muu trenn (koss, saalihoki, jõusaal vms).

Kuuleme taas!