Ohoo. MM-ini on jäänud nädal. Viimasest blogipostitusest on ligi poolteist kuud.. ausõna olen sellel ajal kõvasti trenni teinud, kuid lihtsalt kiired ajad tööl, kodus ja treeningtrassidel ei ole jätnud minutitki aega, et mõned olulised read kirja panna... Nüüd aga Tartu - Tallinn maantee ja kallis elukaaslane Liisi roolis annab mulle 2h tundi. Põnn üritab muidugi suure kisaga seda kõike keerulisemaks teha...
Kõigest, mis vahepeal toimunud järgemööda.
14h Otepää treeningrogain ja maailmarekord
Korraldasime Markoga 24.-25. juunil Eesti 2017 .a pikima rogaini - Otepää 14h treeningrogain. Peamine eesmärk ise treenida Lätiga sarnasel maastikul ja anda võimalus ka teistele. Saime sündmuse ametlikku maailmameistrivõistluste kavva. Jaanijärgse ülesöömingu ja joomingu jättis vahele 38 inimest ja 18 tiimi, kellest viis olid pärit Lätist.
Rajakaardi tegi meile legendaarne Voldemar Tasa. Kaart on 15 aastat vana armeekaart mõõtkavaga 1:40 000, muide MM tehakse sellel aastal 1:25 000 kaardil.
Kaardid sai kätte 18:00 ning planeerimiseks oli tund. Start kell 19:00 ja finsh hommikul kell 9:00. Kuna me ise korraldasime, siis leppisime kokku, et kaarte eelnevalt ei vaata ja peame kinni kõikidest reeglitest, mis on mõeldud ka teistele. Kaardid käes ja hakkasime planeerima. Esimene emotsioon ja planeering 6,5 km/h. Plaanisime 13h kõik punktid ära võtta. Voldemar nägi meie plaani ja muigas ning ütles kuldsed sõnad: "Selleks, et ujuma õppida tuleb ju vette hüpata.." Nende sõnade tähendusest saime aru kolmandal tunnil. Plaan paigas, käis start ning kihutasime punkte otsima. Eelnevalt rajameister Volli hoiatas, et kaart on vana ja maastik palju muutunud - olge kaardilugemisel loomingulised...
Esimesed paar tundi olid enam vähem - kuigi juba teisel tunnil jäime graafikust ligi paarkümmend minutit miinusse. Punktid olid väga tehnilised ning nõudsid täpisorienteerumist. See aga mis juhtus kolmandal kuni kaheksandal tunnil läheb Eesti rogaini ajalukku. Hakkas sadama, hämarduma ning meil tekkis raskusi punkt 41 leidmisel... otsisime seda 2 tundi ja loobusime, saabus pimedus ning uus punkt, mida leida. Punkt asus mäe otsas, mägede võrgustikus, otsisime 2h ja loobusime. Olime ahastuses. Sõmasime kõiki neid mäkrasid, nirke ja muid metsloomi ja kaardimeistrit sellise raja eest. Möödus tund, mil leidsime lõpuks ühe punkti... seda ka ühe üksiku Läti rogainija abiga, kes ka pikalt punkte otsis. Meil möödus 5h - jah 300 minutit - et saada võistlustšekile märge. VIIS TUNDI!! Kujutate ette, mida see teeb motivatsiooni, meelestatuse ja kõige muuga?!! Okei. Õnneks hakkas peale 5h ühe punkti võtmist valgeks minema. Loodus oli kaunis ning paduvihm, mida kogu ööks ennustati, oli olnud kerge tibutus. Otepää kuppelvaated, hommikune kaste, udu tekitasid motivatsiooni ikkagi edasi pingutada.
Peale seda 5h maailmarekordit punktiotsimisel läks elu paremaks. Punktid tulid ladusamalt, sest väljas oli valge. Kuigi maastik oli väga palju aja jooksul muutunud. Ühe punkti võtmisel, mida plaanisime otse läbi võpseri võtta, tekkis küll kerge õud. Olime ragistanud ligi 100 meetrit läbimatut metsa, mil Marko, kes ees ragistas, vaikselt ütles, et näeb valgust.. ja nii oligi võpserid olid nii läbimatud, et isegi valgus ei paistnud läbi. Liikumiskiirus oli sellel ajal vast 10 meetrit minutis...
Punktist viis punkti kuus kulus aega 300 minutit!!
Elu läks ilusamaks kui suhtusime kaarti "loovamalt". Vaheldumisi jooks ja kõnd ning arutelud mida siit küll õppida. Finišisse jõudsime 13,5h ning kilometraaži kogunes 65. Võitjad läbisid 81 km, aga ka neil jäi mitmeid punkte võtmata.
Kõik kes finišisse jõudsid (ja kõik jõudsid) ütlesid, et super treening ja pole ealeski nii tehnilisel rogainil käinud. Kõik said MMiks kõvasti kogemust ning ideid, mida taolisel maastikul tegema peab.
Meie võtsime veidi üle poolte punktide ja ehk õppisime ujuma?! Super kogemus. Jalatsid viskasin kohe nurka, sest Icebug Oribid minu jalale pikaks võistluseks ei sobi. 8h tunnil tundsin juba nagu kõnniks paljajalu. Seega hakkasin otsima alternatiivi, mille ka leidsin.. aga mõne lõigu pärast räägin sellest täpsemalt. Lisaks õppisime, et tehnilisi punkte ei tohi öösse jätta. Isegi kõrgusjooni võpseris on pimeduses väga raske eristada. Laias laastus tundub, et 24h teeme ära!
Otepää maastik on väga hea rogainide korraldamiseks. Hunnitud vaated, vahelduv ja kohati ürgne loodus pakub kõike, mida rogainisõber saada soovib. Muidugi peab see rogainisõber keskmiselt paremas vormis olema, sest tõusumeetreid tuleb võtta tavapärasest rohkem.
Punktid 41 ja 66 jäidki meie poolt leidmata. Läbi raskuste leidsime punkti 67.
Otepää 14h treeningrogaini kaart
Tõstamaa Xdream
MMi ettevalmistusse kuulusid ka Xdream Tõstamaa etapp. Algne lootus, et toimub öine klassika purustati vast kuu poolteist enne etapi juhendi välja kuulutamist. See, et klassikaline Xdreami öine etapp seekord päevasena toimus oli paljudele vasuolulisi tundeid tekitav. Ühelt poolt loodeti öist klassikalist seiklust, teiselt poolt oli võimalus veel pühapäevaks muidu kiireid suvetegevusi planeerida.
Igal juhul läksime rajale kõrgete ootustega ning eesmärgiga segatiimidest poodiumile jõuda. Tellisime ka raha eest GPSi, et saaks hiljem teistega rajaplaneeringuid võrrelda. Juhendis oli kirjas, et ratas saab seekord olema marginaalne (oli tõesti - ratas oli trassi 93st km selline 75 km :), oleks rattaetapp olnud oleks ikka 90 km :) :) aga see selleks. Alguses kõik sujus, kuid siis tegime palju planeerimisvigu ning tagatipuks läksime ainsa B-raja tiimina rattaetapile (65 km) nn tagurpidi ringile nii, et sõitsime kõigi teistega võrreldes 3-4 km rohkem. Kiirus oli täitsa ok. Väga meeldis, et sai 5 km soos ja Otepää sarnases võpseris tehniliselt orienteeruda ning karjääris marginaalsele rattaetapile joosta. Meeldis ka kanuuetapp. Ei meeldinud see totaalne rattaga igavatel teedel kütmine. Meeldis see, et trenn oli pikk - 9 h. Ja meeldis see, et jätsime taaskord amatööridena ühe punkti võtmata. Siit saab ainult edasi minna. Finišis olime 9. ajaga, aga kuna üks 20 sekundiline punkt oli võtmata langesime sinna 20. koha piirimaile ja segatiimidest kuuendaks. Pole hullu, kiirus oli hea ning tiim vormis. Sügisel Viljandis läheme kõike seda väge realiseerima :)
Xdreamist MMile kaasa võtta võib seda, et vorm on täitsa OK. Markol väga hea, mul OK.
See jalatsivärk
Varasemates kirjutistes on minu achilleuseks MMiks valmistumisel saanud jalatsivalik. Olen proovinud mitmeid, viimane neist oli paar Icebug Oribisid. Mis kahjuks minu jalale pikaks võistluseks ei sobinud.
Võtsin juuli alguses kätte ja suhtlesin Eesti jalatsispetsi Tarmo Torimiga jooksuekspert.ee -st. Eelnevalt oli mul mugav positiivne kogemus kiire Saucony jooksusussiga., mis minu jalaga hästi on sobinud. Otepää rogainil suhtlesin lätlastega, kellest enamik kasutaski miskeid Sauconeyd. Tarmo soovitaski mulle pikaks põrutuseks kahte paari Sauconeyd ja andis proovida. Ühed olid Peregrine ProGrid Peregrine 7 (sama mis lätlastel) ja teine paar ProGrid Xodus. Xodus oli lisapehmendusega, samas ka Peregrine oli väga pehme. Proovisin mõlemaid. Xodus mudel oli ikka väga guccy, heleroheline neoon - väga uhke. Kuid seekord sai minu edevusest võitu praktik. Nimelt Peregrined olid varustatud kevlarist vahetalla (naelakindel) ja üpriski võpserikindla pealismaterjaliga, samas Xoduse pealispind tundus, et peale korralikku võpserit sellest tekstiilist midagi alles pole. Xodus väga ilus ja edev, Peregrine praktiline.
Tegin testjooksu ja peale 14 km Pühaka tiiru sain aru, et Peregrine võib olla see, mida vajan. Mõnusalt pehme, ülimugav jalas ja paelad püsivad kinni! Siinkohal mainin, et katsetasin neid Xdreami 9h Tõstamaa etapi jooksul. Paelad panin kinni nagu ikka teibiga, mis ühelt jalatsilt soos viiendal tunnil ära tuli. Kuid üllatuseks paelad lahti ei läinud! Esimene jalats, mille paelad püsivad koos! Xdreami jalatsitest sai läbitud 100% ulatuses. Jalats oli peale kerget pesu nagu uus ning jalad põrutusvabad. Seega 9h super, nüüd veel 13h põrutusabi ja ongi loodetavasti ideaaljalats pikaks rogainiks olemas. Lubasin Tarmole peale MMi tagasisidet anda..
Viimane ettevalmistus
Plaan oli end kaks nädalat enne MMi tühjaks joosta. Võistluseks oli meeskondlik Ironman Otepää. Mõeldud tehtud. Tõmbasin end kahel Pühajärve ringil ja 21,6 km trassil korralikult tühjaks. Poolmaratoni aeg 1h 34 minutit oli parim, mis spetsiaalselt poolmaratoni trassil jooksnud olen. Kusjuures tõusud võtsin keskmise tempoga 4min km. Peale poolmaratoni olin muidugi keha mitu päeva haige, kuid loodame, et MMiks sai hea viimane pingutust tehtud.
9 päeva enne MMi tegime Markoga veel ühe sprindisutsaka. Alma Tartu öine linnasprint. Nagu arvata oli, siis Marko pani täiega ees ja ma lohisesin järel.. esimese kilomeetri aeg oli 3:43.. sai end 4 km sprindiga ka kiirusest tühjaks joostud. Nüüd veel viimane ettevalmistav treening 6 päeva enne MMi Lääne-Virumaal Eesti öisel lühirajal orienteerumises... ja siis ongi Läti.
LL km-te arv on välja mõeldud? :)
ReplyDeleteJap. 5 meetrit nööri ehk 125 km lindu...
ReplyDelete