Viljandi Xdream

Kui algne plaan oli blogi jutud lugeda rogaini MMiga lõppenuks, siis tuleb õnneks või kahjuks lisa. On ju nii palju toredaid spordisündmusi, mille emotsioonid vaja kirja panna. 

Pühapäeval, 3. septembril, osalesime taas Xdreamil. Ikstriimi hooaja viimane etapp viis Viljandisse. Eelmised 2 etappi (avaetapil me ei osalenud, olime nimelt Hispaanias kevadlaagris) olid kiiruse mõttes hästi läinud. Küll aga tegime mõlemal etapil lapsikud vead, mis meile kohad esikümnes maksid. Laagri etapil õppisime SI-AIRe kasutama (loe: 2 piiksu jäi lohakusest tegemata) ja Tõstamaal asetasime näpud Markoga mõlemad samal ajal valikorienteerumist tehes punkti peale, mistõttu jäi KP üldse vahele. Nii et kogemus sellest, mida ei tohiks teha ja mida peaks vältima, oli käes. 

Võtsime Viljandisse minnes chillilt. Leppisime kokku, et naudime. Pidi ju selline mõnus sprint tulema. Saime tiimikaaslase Karmeniga kokku kell 10. Viljandis sooja selline jaanipäeva 12 kraadi ja ilm sombune. Materjalid käes ja stardialasse. 

Minut enne starti nagu ikka saime kaardid. Esimene etapp tõmbas kohe kõik kolm võistkonna liiget erisuundadesse. Selline mõnus hajutus. Kuna minu punkt (C variant) ei olnud väga tehniline, siis sai korralikult sprinti tehtud. Kell näitas 3:45 km tempot, jõudsin punkti neljanda-viiendana ja pean tunnistama, et hapnik oli korralikult kinni. Õnneks roomasin ikka kuidagi rattaalasse ära, kus Marko ootas ees ja Karmen ka kohe kohal. Ratastega lendasime rattarallima. 

Viljandi Xdreami kaardi esimene pool. Viljandis ei saa ilma järvetiiru ja Lossimägedeta :)

Kuna minu ülesanne on legendi lugeda, Markol orienteeruda ja Karmenil kontrollida (loe: meist hammastega kinni hoida), siis mõtlesin, et rattarajal saab mingi hetk kaarti sättida, et legendiga kaasas olla. Tegelikkuses läks aga kitsastel matkateedel rattarongis kihutamiseks ja väga kaarti sättida ei saanud. Hõikasin mingi hetk Markole, et kas oleme kaardil, ta vastu, et järgmises punktis panen kaardi, hetkel kihutame rongis. No selge. Kõik need paarkend tiimi lootsid, et see, kes esimesena kimab, loeb ikka kaarti ja on oma teevalikus kindel. Kimasime ikka 5-6 km enne kui pearajalt maha keerasime ning paar punkti fikseerisime, õnneks legendi järgi KP numbrid klappisid, seega olime kaardil. Ralli läks edasi, aga siis, krt, kett tuli maha. Fakk. No ikka kõige halvem ajastus. Jooksin siis paarsada meetrit rattarongi sees, lootuses, et tuleb mõni tõus või teeäärne, kus saaks ohutult keti peale panna, aga noh ei tulnud seda kohta. Arendasin vast sellist Usain Boltilikku kiirust, et rongi keskel püsida. Aga ok, sain siis kõrvale põigatud ja keti peale. Sõit läks edasi. Kümmekond ekipaazhi oli must möödunud, kuid polnud hullu. Kaotus oli vast minut, järgmises punktis olid tiimiliikmed ees ning kimasime edasi. Korjasime veel mõned punktid, kui rattarong hakkas veidi hõredamaks pudenema. Usun, et enamik hakkas siis kaarti lugema ja võtsid hoogu maha. Kruiisisime siis kuidagi päeva parimasse palasse - kõrgusjoonte orekasse Holstre-Pollisse. 

Holstre-Polli 1963. Olen sellisest kaardist näinud vaid ühte hullemat. See on Otepää Apteekrimetsa kaart.. 

See etapp vajab eraldi lõiku! Kui esimese pilgu kaardile pöörasin, siis olin kindel, et sinna me jääme. Tõsine tehniline orienteerumine. Kogu rajal orientiiriks väike oja kaardi idaservas ning kaardi keskel vana siht. Olgu siis märgitud, et kaart oli aastast 1963. Pidime 12st KPst võtma 10 KPd. Tegin ettepaneku kaaslastele, et jätame mägisest osast 2 KPd välja ning võtame nende asemel idaservas olevad KPd, mis teede ääres ja peaks olema lihtsamini leitavad. Mõeldud tehtud. KP146 tuli üllatavalt kiiresti, seejärel nagu mängeldes 145, 136, 137, 142, 140... kusagil 137 punkti juures ütlesin Markole ja Karmenile, et ma nüüd loen legendi ja vaatan mis edasi saab. Olin kindel, et edasised punktid nii kergelt ei lähe. Aga Marko oli enesekindel. Tulid kiirelt ka katkise vaatetorni tipus olev 138, 139 väikese veaga ja 141 ka üpriski kiiresti. Olgu vahepalaks öeldud, et ainuke, mis vanast ajast säilinud, on sellel kaardil kõrgusjooned, vaatetorn ja kaardi keskel olev siht. Reaalne olukord meenutab veidi Otepää Tehvandi spordikeskuse rulliradasid. Kusjuures kohtasimegi mitmeid rullitajaid. Nüüd jäi võtta ainult 1 KP. Plaanisime võtta punkti 144, aga leidsime ennast kuidagi lambist mööda teed liikudes punktist 143. WOW. Kõik 10 punni käes ja väga kiirelt! Nüüd kõige lihtsam osa leida üles vahetusala!! Nonii, nüüd läks huvitavaks. Üritasime minna mööda matkateid. Vahepeal oli seal ka matkaraja kaart, millest üritasime aru saada ning kimasime nagu poolearulised, arvates, et õigesse suunda. Ja siis jõudes järjekordse Holstre matkaraja kaardi juurde saime aru, et oleme liikunud umbes 500 m valesse suunda! Oi neid ilusaid eestikeelseid sõnu, mis võistlusemotsiooni väljendades käibele läks. Siis olime hetke peata, üritasime aru saada, kus me oleme. Siis võtsime riski ja liikusime ühtede toredate tütarlaste jälgedes (tiim MyFitness vist - TÄNUD!) ja läks õnneks, leidsime vahetusala. Tankisime kiirelt vedelikku ja lendasime. Enne selgus aga, et olime kusagil kümnes tiim, kes alles metsast välja sai. 

Nonii, adrenaliin oli laes ja läks uuesti rattaralliks. Hetkeks mõtlesin, et nii mõnigi tiim sinna metsa jääb. Saime aru, et oleme üpriski eesotsas, kuid kaugel olid konkurentidest segatiimid? Seda ei teadnud. Rattaralli oli vahva, mina lugesin adrenaliinirohke häälega legendi ja Marko mõõtis vahemaid. Oli üpriski lihtne ja hästi arusaadav. Jõudsime kanuualasse. 

Kanuuetapp

Kanuus oleme sellel hooajal settingut muutnud. Kui varem istusin mina tüüris, Karmen keskel ja Marko ees, siis viimane etapp ja Viljandis mina ees kaardiga ja Marko tüüris. Seda eeskätt sellepärast, et Marko pikad jalad kuidagi ette ära ei mahu.. Õnneks Holstreõudusmetsas sain rahulikult kaarti lugeda ning kanuus olid punktid arusaadavad. Sain aru, et paar trikki oli sees. Punktid tuli võtta järjestikuseid numbreid pidi, olgugi, et mõnest tuli enne mööda sõita ja alles pärast võtta. Lisaks oli kanuukaardil mitmeid kordi vaja võtta vahetusala ja sildade punkte. Eks see oli kontrolliks, et terad sõkaldest eraldada. Ai, me olime seekord terased.. Igal juhul kanuu oli tore. Alguses kitsast kanalit mööda, siis sama kanalit mööda tagasi ning Viljandi järvele, kus oli paar lihtsamat ja paar seikluslikumat punkti. Õnn kaitseb lolle ja joodikuid... KP38 oli kusagil sopi sees oleva laguuni ääres. Tõmbasime üks hetk lihtsalt kanuuga pilliroogu sisse. Lootus oli üks, et pilliroog tihedamaks ei lähe ja saabub laguun... hoidsime hinge kinni, et pilliroog tihedamaks ei läheks ja meie hoog ei raugeks. Tegime ju Tõstamaa etapil selle vea, et sõitsime end pilliroogu kinni ja jooksime mõtetult jalgsi mööda roogu. Seekord aga läks õnneks. Pärast pikka pilliroo lõiku oli laguun ja KP 38 kenasti oma kohapeal. Siis aga kiirelt viimasesse punni ja vahetusalasse. Sealgi tuli täpselt jälgida, et kõiksugused vahetusala ja vahepealsed punnid ära võtta. Kusjuures isegi minu lühikesed jalad olid peale kanuud krambis. Kuidas küll Marko sinna kunagi ära mahtus?! 

Kanuuetapil nägime, et 2 segatiimi oli meist ees. Üks püüdmatus kauguses ehk Soosambla Suusaklubi ja üks mitte nii väga kaugel, kust tuvastasime Lauri Malrsroosi. Läks siis rattal andmiseks. Seljataga oli ka üks segatiim kuklasse hingamas, seega andsime kõik maksimumi. Rattaetapi keskel pidi olema veel üks lisaülesanne, mis meie saabudes oli hoopis ära jäetud. Öeldi, et A-raja targadki ei saanud hakkama, mis siis B-raja omad.. selge, kimasime edasi. Hakkas tunduma, et poodim on käes. Enne lossimägesid oli veel üks kilomeetrine jooksuorienteerumine. Innustasin võistkonnakaaslasi hagu andma. Marko orienteerus lohasid mööda täpselt ja Karmen oli jooksurajal väga tubli. Lendasime siis rattaalasse ja sealt edasi valikorekale lossimägedesse. 

Alguses oli Marko oma 1A punkti jätnud märketa (nii nagu ka kõik muud tiimid), sest SI jaam ei töötanud. Enne mägedesse suundumist komistasime korraldajate otsa. Kiire järelpäring SI jaama korrasoleku kohta korraldajatele andis positiivse vastuse. Jaam välja vahetatud. Seega lendasime punkte koguma. Jõudsime lossimägede lisaülesannete juurde. Ja mis me nägime - esimese lisaülesande (köiest meeskonnakaaslase ülestõmbamine) juures hakati Malrsroosi üles tõmbama... sidusime helikiirusel Marko rakmetesse ja tõmbasime ta sekundiga ülesse.. alla lasime ka hooga. Hasart oli maksimumi peal, et Malsroosi tiim kinni püüda. Minu teha oli teine lisaülesanne ehk köielronimine üle lossmägede oru.. siis aga saime aru, et Malrsoors oli selle ülesande juba ära teinud ning väga reaalne neid püüda pole. Tegin siiski ülesande välkkiirelt ning lendasime kahte viimasesse punkti. Seejärel vahetusala ning lahe roomamine finishisse. Jap reaalselt oli see võrgu all liiva sees roomamine. Seikluslik, ma ütleks. Finish fikseeritud ja andmeid maha laadima. 

Meie ees oli Malrsroosi tiim ning selgus, et neil oli mingi SI märge puudu - tõenäoliselt sama näpukas, mis meil Laagris. Aga see selleks. Pulk läks tsekimasinasse ja kohtunik ütles, et siit võib tulla poodium. Ja... segade teine koht! Seejärel meie tiimilt rõõmuröögatus nagu oleks MMil Usain Bolti võitnud. Väga õnnelikud! Jäime siis autasustamist ootama, mis pidi tunni pärast olema. Kiirelt mudased rattad kokku (plaanisime pesta Otepää mündipesulas), pessu, sööma ja autasustamisele. 

Kõik värskendusprotseduurid (sh Läti MMilt autosse jäänud õll) tehtud, suundusime Otepää jooksutuuri dressis uuesti stardipaika (pesemine ja söömine oli võistluskeskusest ca 1 km kaugusel). Aga siis selgus tõsiasi, et B-rada jääb ootama exceli tabelit. Pidavat olema kümneid proteste ühe kanuu punkti osas. Väidetavalt KP 37 nr olevat olnud sama, mis KP 38. Nojaa.. Me võistlushoos seda ei kontrollinud, sest kaardi järgi olid punktid punktuaalsetes kohtades. Enne, kui võistluskeskusest lahkusime, uurisime kohtunikelt, kuidas seisud on, siis öeldi, et meie oma koha pärast väga muretsema ei pea. Võib see kõikuda +/- 1 koha võrra. Tore. Olime saavutanud läbi aegade kõrgeima üldkoha - 7. koht (mitteametlik) ja segatiimide arvestuse B-rajal 2. koha (loodetavati ametlik). Tegime ikka poodiumil pildi ära ning kodupoole teele. 

Rõõmus tiim Otepää jooksutuur Viljandi Xdreamil 2017! Margus, Marko, Karmen

Tegime ka võistlusjärgset analüüsi. Oma võistlusega oleme väga rahul. Võtta oleks olnud vaid rattakiiruses 5-10 minutit ja Holstres 5 minutit vahetusalasse tulekul. Kuid kõik muu läks õlitatult ja võiks nimetada, et oli selline 4 h 51 minuti pikkune sprint. :)

Kuna me Markoga korraldame ka erinevaid spordiüritusi, siis tahes-tahtmata peame andma ka veidi tagasisidet. 

Meeldis kiire rada, kõik veekindlad kaardid, Holstre 1963.a kaart, Lossimäe ülesanded. Ei meeldinud, et esmaspäeva õhtuks pole veel üleval tulemusi. 

Oleme omalt poolt korraldajatele esitanud mitmel korral tagasiside soovitusega teha autasustamine järgmisel etapil eelmise etapi eest ja seda enne starti. Siis saavad kõik kaasa plaksutada ning excelis ka probleemid selleks ajaks selgeks vaieldud. Samuti on minu ja Marko arvamus, et korraldajad peaksid vaidluste vältimiseks tegema raja läbi koos testvõistlejatega. See väldiks lõppaegadega puusse panemist ning ka sarnaseid Rakett 69 ülesannete erroreid nagu see hooaeg on pea igal etapil olnud. Muus osas oli vahva seiklus Viljandis ning tore ja õpetlik hooaeg. Loodame, et uuel hooajal on Xdream selle aasta osalejate tähelepanekutest maksimumi võtnud ja järgmisel hooajal foorumis oluliselt positiivsemad toonid üleval. :) Kuigi tippsportlastele tahaks öelda, et kiireid kilomeetriaegu mõõdetakse SEB Tallinna Maratonil. Xdream on ikkagi seiklusspordivõistlus ning õnne ja joppamise faktor peaks ikkagi alati seal sees olema. 

Aa jaa.. nagu varem öeldud, siis Holstre-Pollist on hullem vaid Otepää Apteekrimets 2017.a kaardil. Õnnestus mul mõned päevad enne Xdreami Valgamaa tavarajal Apteektrimäe metsas 7 km rajal üle kahe tunni ja 12 km ragistada... apaka mets asub minu kodust 300 meetri kaugusel. PS: Üle kahe tunni ragistamist andis M21 klassis mulle Valgamaa meistritiilti tavarajal.. võimas.. olin ainuke osaleja omas klassis! :) Jõudu ja näeme radadel!

Valgamaa meistritiitel M21 tavarajal. Piisas seekord vaid kõikide punktide leidmisest. Aeg polnud oluline.